IQ ehk intelligentsuskoefitsient

Korralikult valideeritud testi peaks täitma ligikaudu 5 000–20 000 kasutajat. Tulemusi tuleb analüüsida enne, kui test saab täpselt mõõta inimese IQ-d. Täiskasvanuid tuleb aga hinnata IQ-testiga, mille keskmine IQ-skoor on 100. Nende tulemusi hinnatakse teadaolevate skooride järgi sellest normist kõrgemale või madalamale.

Kui aga intelligentsuse test on mõeldud rahvusvaheliseks kasutamiseks, siis keskmine IQ skoor võib erineda 100-st. Erinevates riikides on keskmine IQ tase erinev. Seetõttu võib üldiselt kõigi maailma riikide puhul IQ testi keskmine tulemus olla alla või üle 100 punkti.

Meie saidil näete maailma riikide IQ reitingut keskmise taseme järgi. Oma IQ taseme väljaselgitamiseks võite teha ka ühe meie IQ-testidest.

Teie IQ (intelligentsuskoefitsient) on arv, mille järgi saate end teiste inimestega võrrelda. Kõik, mida IQ teeb, on katse anda teile täpsemat teavet selle kohta, kus te võrdleval IQ skaalal asute. Näiteks saate meie veebisaidil teha luuretesti ja seejärel vaadata veebisaidi kasutajate tulemuste statistikat. Näete, kus te asute nii oma riigis kui ka teistes maailma riikides.

Oma IQ tundmisel on palju eeliseid. Inimarengu protsessis võib enda potentsiaali ja enda piirangute mõistmisel olla suur väärtus. Meil kõigil on nii teatud potentsiaal kui ka isiklikud piirangud. IQ on vaid üks paljudest potentsiaali ja piirangute näitajatest. Oluline on teada ja mõista, et mängu tulevad paljud muud tegurid, mis on edu ja õnne jaoks olulised. Näiteks on nende tegurite hulgas motivatsioon, tundlikkus, töökus, võime armastada. Need viitavad võimetele, mida ei mõõdeta standardsete intelligentsuse (IQ) testidega.

Intelligentsustesti skoor näitab teie intelligentsuse koefitsienti (IQ). See on konkreetne numbriline mõõtmine mitte päris kindlale mõistele – intelligentsusele. Kuigi IQ on kaasasündinud võimete ja potentsiaali mõõt, ei ole see puhas mõõt. Ka parimat kaasasündinud võimete testi moonutavad veidi spetsiifilised võimetegurid ning kogemuste ja koolituste kaudu omandatud teave ja oskused. IQ on aga üsna hea kirjeldav ja ennustav mõõt. Intellekti test on intelligentsuse mõõtmise meetod. Erinevused IQ skoorides näitavad erinevusi aju struktuuris ning välismõjudest ja elukogemustest tulenevaid erinevusi.

Intelligentsus ja intellektuaalsed võimed on vajalikud selleks, et loovus viiks inimtöö «heade» toodeteni. Loov meel peab suutma ammutada vajalikku teavet, ideid ja kontseptsioone. Kuigi väga loomingulised inimesed ei näita alati kõrget IQ-d, ei suuda nad loomingulist edu saavutada, kui nende intellektuaalsed võimed on äärmiselt madalad. Kui viidatakse «väga tarkadele, väga loomingulistele» inimestele, viitab see inimestele, kelle tegelik (võib-olla veel registreerimata) IQ on 140–150 või isegi kõrgem. Kogemused on näidanud, et enamik loomeinimesi saab tavalistes intelligentsustestides 120–139 punkti.

Funktsionaalse IQ (intelligentsuse tase, millega te tegelikult töötate, mitte mõõdetud IQ) parandamiseks peate: lugema erinevat kirjandust, vaatama õppevideoid, läbima erinevaid kursusi erinevatel teid huvitavatel teemadel. Näidisteemad õppetööks: kunst, reisimine, muud kultuurid, kunst, arheoloogia, teadus, tehnoloogia ja teised. See viib teie teadlikkuse arenemiseni teistest maailmadest peale teie. See on suurepärane tegevus oma teadvuse laiendamiseks. Uurige kõike, mis annab uut tüüpi teavet ja arusaamist elust üldiselt. Oma huviala ja teadmistebaasi laiendamine mitte ainult ei tõsta teie vaimset toimimist, vaid muudab ka elu huvitavamaks. Samuti muutute teid ümbritsevate inimeste jaoks huvitavamaks. Lisaks sellele saate perioodiliselt teha IQ-teste, mis suurendab teie testimise kogemust. Areneb sinu loogika ja ebastandardne mõtlemine.

Kuid konkreetse töö kõrgete tulemuste saavutamiseks on vaja keskenduda selle teemaga seotud teabe uurimisele. See tähendab, et kulutage rohkem aega oma tööga seotud teabe uurimisele. Kuid te ei saa ühegi teemaga kinni jääda. Ärge unustage oma silmaringi laiendada. Nii suurendate oma intellektuaalset muutlikkust ja mõtlemise loovust.

Intelligentsustesti kõrged hinded on vaid üks paljudest näitajatest, mis näitavad, et inimesel on silmapaistvad potentsiaalsed (või olemasolevad) võimed. Kõrge IQ on andekuse ja andekuse näitaja akadeemilises ja intellektuaalses valdkonnas. Kuid peale intellektuaalse andekuse on ka teisi inimvõimete valdkondi, milles inimene võib olla ka andekas. IQ-skoorid ei ole usaldusväärsed võimed loomingulises, psühhomotoorses ja juhtimisvaldkonnas.

IQ-skoorid kipuvad erinevatel juhtudel ja erinevatel IQ-testidel mõnevõrra varieeruma. Siiski peaks IQ-skooride vahemik olema ligikaudu 20 punkti piires. Selle normaalse IQ variatsiooni vahemiku põhjused on tingitud järgmistest faktidest:

1. IQ-testides endis on mõningaid erinevusi.

2. Testimistingimuste erinevused mõjutavad inimese jõudlust intelligentsustestidel erinevatel aegadel.

3. IQ-testi sooritava inimese füüsiline ja vaimne heaolu on igal ajal erinev.